Meie igapäevases elus võib juhtuda erinevaid interneti pettuseid. Esimene näide on e-maili kirjad, kus kirjutatud, et Te võitsite 1 000 000 dollarit. Ma arvan, et see on juhtum, mis on kõige laialt levinud. Kirjas kirjutetud, et vajalik maksta mingi summa, et toimetamine teha. Samasugune toimub, kui kirjutatud, et Te võiksite saada pärand kätte, ja siis vajalik raha maksta dokumendide vormistamiseks.
Teine näide on see, et Internetis võib kohtada mingi vormid, kus vajalik kirjutada oma isikuandmeid või oma panga konto andmeid. Aga pärast seda kõik raha varastatud pangast.
Kolmas juhtum juhtus minuga. Leidsin mingi artikkel saksa keeles Internetist ja üks kohas olnud väga sobivad artikklid. Et artikkel endale koormama, oli vajalik kirjutada oma e-maili aadres, ja pärast seda artikkel tuleb e-mailisse. Hästi, et ma sain artikkel kätte. Kuid veel ma sain palju „spämmit“.
понедельник, 12 декабря 2011 г.
воскресенье, 4 декабря 2011 г.
Kogukondlik tarkvaraarendus
Sellel nädalal vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdlen neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.
Esimese vaba tarkvara projektijana valin Eclipse.
Esialgselt IBM arendas Eclipse. Projekteerimine ja töötlemine maksnud 40 miljonit dollarit. Lähtekood oli täiesti avalik ja juurdepääsetav. Eclipse jaoks on olemas palju vaba- ja kommerts- mooduleid. Eclipse uue proektide kogus väga kiiresti suureneb.
Järgmine tarkvara project on FileZilla.
FileZilla see on vabatarkvara project avatud koodiga (FTP- klient Microsoft Windows, Mac OS X ja Linux jaoks). On olemas FileZilla Server, mis on nagu FileZilla Client ja ta toetab FTP, SFTP, и FTPS. Selle projekti litsents on GNU GPL.
Esimese vaba tarkvara projektijana valin Eclipse.
Esialgselt IBM arendas Eclipse. Projekteerimine ja töötlemine maksnud 40 miljonit dollarit. Lähtekood oli täiesti avalik ja juurdepääsetav. Eclipse jaoks on olemas palju vaba- ja kommerts- mooduleid. Eclipse uue proektide kogus väga kiiresti suureneb.
Järgmine tarkvara project on FileZilla.
FileZilla see on vabatarkvara project avatud koodiga (FTP- klient Microsoft Windows, Mac OS X ja Linux jaoks). On olemas FileZilla Server, mis on nagu FileZilla Client ja ta toetab FTP, SFTP, и FTPS. Selle projekti litsents on GNU GPL.
четверг, 24 ноября 2011 г.
Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika
Lugesin läbi Eric Steven Raymondi Hacker-HOWTO (Kuidas saada häkkeriks). Tahaksin märkida ära, et see on väga kasulik allikas algajatele häkkerile. Mõned inimesed tihti eksivad, kui arvavad, et käesolev hacker – “murdvaras”. “Murdvaras” - see on “kräkker”. Artiklis autor väga hästi kirjeldab, kes või mis on häkker, ja kes või mis on kräkker. Need on väga erinevad asjad. Häkkerid ei taha nendega mingit tegemist teha.
Kui inimene tahab häkkeriks saada, siis vajalik palju töötada. Paratamatult programmeerimist õppida, veebi kasutada, inglise keelt õppida jne. Inglise keel – sama oluline keel häkkeri töös.
Häkkerid – see on inimesed, kes teevad asju. Tõeliseid häkkereid on targad ja sihikindlad inimesed, aga mitte need inimesed, kes tunnevad lõbu arvuti- ja telefonisüsteemi sissemurdmisest.
Kui inimene tahab häkkeriks saada, siis vajalik palju töötada. Paratamatult programmeerimist õppida, veebi kasutada, inglise keelt õppida jne. Inglise keel – sama oluline keel häkkeri töös.
Häkkerid – see on inimesed, kes teevad asju. Tõeliseid häkkereid on targad ja sihikindlad inimesed, aga mitte need inimesed, kes tunnevad lõbu arvuti- ja telefonisüsteemi sissemurdmisest.
понедельник, 21 ноября 2011 г.
Tarkvara- ja sisulitsentsid
Sellel nädalal kirjeldan lähemalt Open Software License vaba litsensi. Open Software License loodud Lawrence Roseni abil. Praegu on olemas selle litsensi 3 versiooni. Kes kasutavad seda? Näiteks, kasutavad seda Magento ja Prestashop. Magento – e-pooe juhtimise süsteem. Magento abil töötavad Skype, Samsung ja teised tuntumaid seltskonnad. PrestaShop on Magento alternatiiv, mis on lihtsam.
Open Software License kavandatud olla sarnaseks LGPL. OSL ei ole ühtesobiv GPLiga.
LGPL – on loodud 1991 a. (Richard Stallman, Eben Moglen) ja uuendatud 1999 ja 2007 a.
Open Software License kavandatud olla sarnaseks LGPL. OSL ei ole ühtesobiv GPLiga.
LGPL – on loodud 1991 a. (Richard Stallman, Eben Moglen) ja uuendatud 1999 ja 2007 a.
воскресенье, 13 ноября 2011 г.
Autorikaitse ja intellektuaalomandid
Tänapäeval kasutavad inimesed palju erinevaid programmid. Peamiselt me kasutame tasuta tarkvara või piraadikoopiad. Loomulikult, kasutatakse litsentsitarkvarat, kuid see toimub harva. Põhjus: litsentsitarkvara on väga kallis! Kõik tahavad säästa oma raha.
Mina kasutan tavaliselt programmid, mis on internetist leitnud. Mõnikord mina programmist vajan, mis on vajalik ülikooli õppeaine jaoks. Siis samuti kasutan programmid internetist.
On võimalik leidma MP3, video ja teised failid Internetist. Näiteks kõik teavad, et ei ole vaja DVD plaadi ostma, et filmi vaatama.
Piraatlus meie maailmas väga levitatud.
Mina kasutan tavaliselt programmid, mis on internetist leitnud. Mõnikord mina programmist vajan, mis on vajalik ülikooli õppeaine jaoks. Siis samuti kasutan programmid internetist.
On võimalik leidma MP3, video ja teised failid Internetist. Näiteks kõik teavad, et ei ole vaja DVD plaadi ostma, et filmi vaatama.
Piraatlus meie maailmas väga levitatud.
воскресенье, 6 ноября 2011 г.
Vaba tarkvara kui oluline eeldus
Oma igapäevase töös arvutiga kasutan tavaliselt vaba tarkvarat. Näiteks kasutan FileZilla, Adobe Dreamweaver´i ja mõned teised tarkvarad. Samuti kasutan Linuxi operatsioonisüsteemit.
Mulle väga meeldib kasutada VLC mängijat ja ma ei taha uue mängijat leidma. Veel kasutan püsivalt uTorrent klient, et laadida peale filmid ja teised asjad.
Vaba tarkvara kasutamine teeb meie töö lihtsam ja mugavam. Kui me soovime mingi tarkvata kasutada, siis võime kiiresti leida vajalikku tarkvara Internetist, laadida seda peale ja pärast mugav kasutada. Internetis on väga palju alternatiive. Iga kasutaja võib valida tarkvara oma maitsel, erinevate kriteeriumitega.
Mulle väga meeldib kasutada VLC mängijat ja ma ei taha uue mängijat leidma. Veel kasutan püsivalt uTorrent klient, et laadida peale filmid ja teised asjad.
Vaba tarkvara kasutamine teeb meie töö lihtsam ja mugavam. Kui me soovime mingi tarkvata kasutada, siis võime kiiresti leida vajalikku tarkvara Internetist, laadida seda peale ja pärast mugav kasutada. Internetis on väga palju alternatiive. Iga kasutaja võib valida tarkvara oma maitsel, erinevate kriteeriumitega.
понедельник, 31 октября 2011 г.
Virtuaalmaailmad
Palju inimesed mängivad praegu virtuaalseid mänge.
Kui ma olin 14-15 aastat vana, mängisin palju Combats`i või BK.
See on tüüpiline „virtuaalmaailm“. Iga mängu tegelane võiks endale rõivad ja võitlusaksessuaarid osta. Mängu peaülesane on maadlus ja mängu tase suurendamine. Kuna ise mängisin, siis tean, et mäng haarab mind. Selles maailmas on võimalik arendada oma virtuaalsete võitlusvõimalusi, suhelda ja tutvuda inimestega. Väga huvitav, et seal väga erinevad mängijad, erinevast riigist.
Kõik mängud, aga eriti „virtuaalmaailmaga“ mängud võtavad väga palju vabaaega! Ja kui oled õpilasena, siis see võib võimalikult. Praegu ma ei tunne huvi selle mängude vastu ja ei taha oma aega asjatult kulutada.
Minu arvates kõik mängud - virtuaalmaailma mängud.
Kui ma olin 14-15 aastat vana, mängisin palju Combats`i või BK.
See on tüüpiline „virtuaalmaailm“. Iga mängu tegelane võiks endale rõivad ja võitlusaksessuaarid osta. Mängu peaülesane on maadlus ja mängu tase suurendamine. Kuna ise mängisin, siis tean, et mäng haarab mind. Selles maailmas on võimalik arendada oma virtuaalsete võitlusvõimalusi, suhelda ja tutvuda inimestega. Väga huvitav, et seal väga erinevad mängijad, erinevast riigist.
Kõik mängud, aga eriti „virtuaalmaailmaga“ mängud võtavad väga palju vabaaega! Ja kui oled õpilasena, siis see võib võimalikult. Praegu ma ei tunne huvi selle mängude vastu ja ei taha oma aega asjatult kulutada.
Minu arvates kõik mängud - virtuaalmaailma mängud.
Подписаться на:
Сообщения (Atom)