Lugesin läbi Eric Steven Raymondi Hacker-HOWTO (Kuidas saada häkkeriks). Tahaksin märkida ära, et see on väga kasulik allikas algajatele häkkerile. Mõned inimesed tihti eksivad, kui arvavad, et käesolev hacker – “murdvaras”. “Murdvaras” - see on “kräkker”. Artiklis autor väga hästi kirjeldab, kes või mis on häkker, ja kes või mis on kräkker. Need on väga erinevad asjad. Häkkerid ei taha nendega mingit tegemist teha.
Kui inimene tahab häkkeriks saada, siis vajalik palju töötada. Paratamatult programmeerimist õppida, veebi kasutada, inglise keelt õppida jne. Inglise keel – sama oluline keel häkkeri töös.
Häkkerid – see on inimesed, kes teevad asju. Tõeliseid häkkereid on targad ja sihikindlad inimesed, aga mitte need inimesed, kes tunnevad lõbu arvuti- ja telefonisüsteemi sissemurdmisest.
четверг, 24 ноября 2011 г.
понедельник, 21 ноября 2011 г.
Tarkvara- ja sisulitsentsid
Sellel nädalal kirjeldan lähemalt Open Software License vaba litsensi. Open Software License loodud Lawrence Roseni abil. Praegu on olemas selle litsensi 3 versiooni. Kes kasutavad seda? Näiteks, kasutavad seda Magento ja Prestashop. Magento – e-pooe juhtimise süsteem. Magento abil töötavad Skype, Samsung ja teised tuntumaid seltskonnad. PrestaShop on Magento alternatiiv, mis on lihtsam.
Open Software License kavandatud olla sarnaseks LGPL. OSL ei ole ühtesobiv GPLiga.
LGPL – on loodud 1991 a. (Richard Stallman, Eben Moglen) ja uuendatud 1999 ja 2007 a.
Open Software License kavandatud olla sarnaseks LGPL. OSL ei ole ühtesobiv GPLiga.
LGPL – on loodud 1991 a. (Richard Stallman, Eben Moglen) ja uuendatud 1999 ja 2007 a.
воскресенье, 13 ноября 2011 г.
Autorikaitse ja intellektuaalomandid
Tänapäeval kasutavad inimesed palju erinevaid programmid. Peamiselt me kasutame tasuta tarkvara või piraadikoopiad. Loomulikult, kasutatakse litsentsitarkvarat, kuid see toimub harva. Põhjus: litsentsitarkvara on väga kallis! Kõik tahavad säästa oma raha.
Mina kasutan tavaliselt programmid, mis on internetist leitnud. Mõnikord mina programmist vajan, mis on vajalik ülikooli õppeaine jaoks. Siis samuti kasutan programmid internetist.
On võimalik leidma MP3, video ja teised failid Internetist. Näiteks kõik teavad, et ei ole vaja DVD plaadi ostma, et filmi vaatama.
Piraatlus meie maailmas väga levitatud.
Mina kasutan tavaliselt programmid, mis on internetist leitnud. Mõnikord mina programmist vajan, mis on vajalik ülikooli õppeaine jaoks. Siis samuti kasutan programmid internetist.
On võimalik leidma MP3, video ja teised failid Internetist. Näiteks kõik teavad, et ei ole vaja DVD plaadi ostma, et filmi vaatama.
Piraatlus meie maailmas väga levitatud.
воскресенье, 6 ноября 2011 г.
Vaba tarkvara kui oluline eeldus
Oma igapäevase töös arvutiga kasutan tavaliselt vaba tarkvarat. Näiteks kasutan FileZilla, Adobe Dreamweaver´i ja mõned teised tarkvarad. Samuti kasutan Linuxi operatsioonisüsteemit.
Mulle väga meeldib kasutada VLC mängijat ja ma ei taha uue mängijat leidma. Veel kasutan püsivalt uTorrent klient, et laadida peale filmid ja teised asjad.
Vaba tarkvara kasutamine teeb meie töö lihtsam ja mugavam. Kui me soovime mingi tarkvata kasutada, siis võime kiiresti leida vajalikku tarkvara Internetist, laadida seda peale ja pärast mugav kasutada. Internetis on väga palju alternatiive. Iga kasutaja võib valida tarkvara oma maitsel, erinevate kriteeriumitega.
Mulle väga meeldib kasutada VLC mängijat ja ma ei taha uue mängijat leidma. Veel kasutan püsivalt uTorrent klient, et laadida peale filmid ja teised asjad.
Vaba tarkvara kasutamine teeb meie töö lihtsam ja mugavam. Kui me soovime mingi tarkvata kasutada, siis võime kiiresti leida vajalikku tarkvara Internetist, laadida seda peale ja pärast mugav kasutada. Internetis on väga palju alternatiive. Iga kasutaja võib valida tarkvara oma maitsel, erinevate kriteeriumitega.
Подписаться на:
Сообщения (Atom)