понедельник, 12 декабря 2011 г.

Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool

Meie igapäevases elus võib juhtuda erinevaid interneti pettuseid. Esimene näide on e-maili kirjad, kus kirjutatud, et Te võitsite 1 000 000 dollarit. Ma arvan, et see on juhtum, mis on kõige laialt levinud. Kirjas kirjutetud, et vajalik maksta mingi summa, et toimetamine teha. Samasugune toimub, kui kirjutatud, et Te võiksite saada pärand kätte, ja siis vajalik raha maksta dokumendide vormistamiseks.

Teine näide on see, et Internetis võib kohtada mingi vormid, kus vajalik kirjutada oma isikuandmeid või oma panga konto andmeid. Aga pärast seda kõik raha varastatud pangast.

Kolmas juhtum juhtus minuga. Leidsin mingi artikkel saksa keeles Internetist ja üks kohas olnud väga sobivad artikklid. Et artikkel endale koormama, oli vajalik kirjutada oma e-maili aadres, ja pärast seda artikkel tuleb e-mailisse. Hästi, et ma sain artikkel kätte. Kuid veel ma sain palju „spämmit“.

воскресенье, 4 декабря 2011 г.

Kogukondlik tarkvaraarendus

Sellel nädalal vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdlen neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

Esimese vaba tarkvara projektijana valin Eclipse.


Esialgselt IBM arendas Eclipse. Projekteerimine ja töötlemine maksnud 40 miljonit dollarit. Lähtekood oli täiesti avalik ja juurdepääsetav. Eclipse jaoks on olemas palju vaba- ja kommerts- mooduleid. Eclipse uue proektide kogus väga kiiresti suureneb.

Järgmine tarkvara project on FileZilla.


FileZilla see on vabatarkvara project avatud koodiga (FTP- klient Microsoft Windows, Mac OS X ja Linux jaoks). On olemas FileZilla Server, mis on nagu FileZilla Client ja ta toetab FTP, SFTP, и FTPS. Selle projekti litsents on GNU GPL.

четверг, 24 ноября 2011 г.

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Lugesin läbi Eric Steven Raymondi Hacker-HOWTO (Kuidas saada häkkeriks). Tahaksin märkida ära, et see on väga kasulik allikas algajatele häkkerile. Mõned inimesed tihti eksivad, kui arvavad, et käesolev hacker – “murdvaras”. “Murdvaras” - see on “kräkker”. Artiklis autor väga hästi kirjeldab, kes või mis on häkker, ja kes või mis on kräkker. Need on väga erinevad asjad. Häkkerid ei taha nendega mingit tegemist teha.

Kui inimene tahab häkkeriks saada, siis vajalik palju töötada. Paratamatult programmeerimist õppida, veebi kasutada, inglise keelt õppida jne. Inglise keel – sama oluline keel häkkeri töös.

Häkkerid – see on inimesed, kes teevad asju. Tõeliseid häkkereid on targad ja sihikindlad inimesed, aga mitte need inimesed, kes tunnevad lõbu arvuti- ja telefonisüsteemi sissemurdmisest.

понедельник, 21 ноября 2011 г.

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Sellel nädalal kirjeldan lähemalt Open Software License vaba litsensi. Open Software License loodud Lawrence Roseni abil. Praegu on olemas selle litsensi 3 versiooni. Kes kasutavad seda? Näiteks, kasutavad seda Magento ja Prestashop. Magento – e-pooe juhtimise süsteem. Magento abil töötavad Skype, Samsung ja teised tuntumaid seltskonnad. PrestaShop on Magento alternatiiv, mis on lihtsam.

Open Software License kavandatud olla sarnaseks LGPL. OSL ei ole ühtesobiv GPLiga.

LGPL – on loodud 1991 a. (Richard Stallman, Eben Moglen) ja uuendatud 1999 ja 2007 a.

воскресенье, 13 ноября 2011 г.

Autorikaitse ja intellektuaalomandid

Tänapäeval kasutavad inimesed palju erinevaid programmid. Peamiselt me kasutame tasuta tarkvara või piraadikoopiad. Loomulikult, kasutatakse litsentsitarkvarat, kuid see toimub harva. Põhjus: litsentsitarkvara on väga kallis! Kõik tahavad säästa oma raha.

Mina kasutan tavaliselt programmid, mis on internetist leitnud. Mõnikord mina programmist vajan, mis on vajalik ülikooli õppeaine jaoks. Siis samuti kasutan programmid internetist.

On võimalik leidma MP3, video ja teised failid Internetist. Näiteks kõik teavad, et ei ole vaja DVD plaadi ostma, et filmi vaatama.

Piraatlus meie maailmas väga levitatud.

воскресенье, 6 ноября 2011 г.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Oma igapäevase töös arvutiga kasutan tavaliselt vaba tarkvarat. Näiteks kasutan FileZilla, Adobe Dreamweaver´i ja mõned teised tarkvarad. Samuti kasutan Linuxi operatsioonisüsteemit.

Mulle väga meeldib kasutada VLC mängijat ja ma ei taha uue mängijat leidma. Veel kasutan püsivalt uTorrent klient, et laadida peale filmid ja teised asjad.

Vaba tarkvara kasutamine teeb meie töö lihtsam ja mugavam. Kui me soovime mingi tarkvata kasutada, siis võime kiiresti leida vajalikku tarkvara Internetist, laadida seda peale ja pärast mugav kasutada. Internetis on väga palju alternatiive. Iga kasutaja võib valida tarkvara oma maitsel, erinevate kriteeriumitega.

понедельник, 31 октября 2011 г.

Virtuaalmaailmad

Palju inimesed mängivad praegu virtuaalseid mänge.

Kui ma olin 14-15 aastat vana, mängisin palju Combats`i või BK.


See on tüüpiline „virtuaalmaailm“. Iga mängu tegelane võiks endale rõivad ja võitlusaksessuaarid osta. Mängu peaülesane on maadlus ja mängu tase suurendamine. Kuna ise mängisin, siis tean, et mäng haarab mind. Selles maailmas on võimalik arendada oma virtuaalsete võitlusvõimalusi, suhelda ja tutvuda inimestega. Väga huvitav, et seal väga erinevad mängijad, erinevast riigist.

Kõik mängud, aga eriti „virtuaalmaailmaga“ mängud võtavad väga palju vabaaega! Ja kui oled õpilasena, siis see võib võimalikult. Praegu ma ei tunne huvi selle mängude vastu ja ei taha oma aega asjatult kulutada.

Minu arvates kõik mängud - virtuaalmaailma mängud.

воскресенье, 23 октября 2011 г.

Märgendamine ja folksonoomia

Sellel nädalal on vaja kirjutada folksonoomiast.

”Folksonoomia on seega veebipõhine spontaanselt toimiv meetod info kommenteerimiseks ja süstematiseerimiseks”

Internetis võimalik leida väga palju näiteid. Üks näide, kus see väga hästi töötab - http://habrahabr.ru/blogs . Inimesed võivad kasutada tag`it, mis muutub tööd leheküljega paremaks. Sellel juhul toimub gruppide ja žanride liigitus.

Näide, kus folksonoomia eriti ei taha toimida - see on kõik blogid, kus inimesed kirjutavad igapäevase elust, koolist, tööst jne. Seal luuakse nii palju erinevaid tag`it, et midagi vajalikut leidma blogist ei ole võimalik.

суббота, 15 октября 2011 г.

Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?

Wikipedia – väga mugav allikas, et infot leida. Mina ise kasutan tihti Wikipediat. Wikipedia nagu entsüklopeedia minu jaoks. Kujundus – mugav, lihtne, ilus. Juhul, kui vajalik kiiresti leidama kirjeldust või definitsiooni – Wikipedia on kõige parem meetod.

Suur eelis – Wikipedia sisaldab palju infot. Väga tore, et võimalik ise infot lisada.
Puudus, et ei saa usaldada informatsioonile, kui kirjutad mingid õppetööd.

Mina arvan, et paratamatult paremaks infot kontrollima. Ka võimalik teha üldised standardid, et leidma infot hästi korraldatud.
Teised asjad täielikult rahuldavad mind.

четверг, 6 октября 2011 г.

Blogosfäär

Inimesed tahavad luua ajaveebid ehk blogid erinevateset motiivist. Blogimise teemad on järgmised: isiklik elu, reisimine, töö ja amet, huvialad, unistused jne.

Isiklik elu
Mõned inimesed loovad blogid, kui käivad välismaale elama või õppima pikaks perioodiks. Sugulased ja sõbrad võiksid lugeda elusündmusest blogimise abil. Mõnikord inimesed elavad kodus ja kirjutavad oma blogisse, näiteks “Tulen koju! Olen väsinud…… ei tea, mida teha praegu” või “Täna ostsin väga ilusad punased kingad!”. Sellise blogi vaade nagu isiklik päevik, kuhu võiks kirjutada kõik kõigest ja kõigile.

Reisimine
Kui inimesed tihti reisivad, siis on võimalik teha selline blogi. Siia kirjutatakse sellisest kohast, kus inimesed puhkasid. Seal kirjeldatakse puhkusest ja liisatakse fotosid.

Töö ja amet
Siis on võimalik oma kogemust jagama. Inimesed kirjutavad oma tööst, ametist, jutustavad probleemidest ja nende lahendamisest. Mõned probleemid jäävad lahendamata. Sellel juhul blogi lugejad võiksid aitada lahendust leida.

Huvialad
Blogid, kus moodustatakse “huviring“. Inimesed kirjutavad mingi huviteemast.
Sellise blogimise eesmärk: sarnase huvialaga inimesi leidmine. Tavaliselt see on blogid näiteks kokakunstist, ilust, autost, sportimisest jne.

Unistused
Mõned inimesed kirjutavad oma unistusest blogisse. Tavaliselt kirjutavad, mida nad tahavad ja kuidas nad edu taotlevad.

Mõned näidised:
http://www.love2fly.ru/
http://www.livejournal.com/
http://www.liveinternet.ru

воскресенье, 2 октября 2011 г.

Sotsiaalsed võrgustikud

Sellel nädalal mina jätkan “ Vkontakte“ sotsiaalse võrgustiku analüüs. Nagu enne kirjutasin, „Vkontakte“ on üks tuntud võrgukogukond ja sotsiaalne võrgustik. Igapäevase auditoorium ületab 23 miljonit inimest. Põhiline eesmärk – inimeste ühinemine.

Identiteet – iga inimene võib enda registreerima sotsiaalses võrgustikus ja oma profiili luua.
Eesmärk – kasutaja biograafia lühiülevaade. Selles kohas on võimalik oma soovil isikuandmeid näitama (haridus, töö, perekonnaseis). On olemas võimalus oma foto või teise pilti laadida.

Kohalolek – Vkontakte’s on võimalik staatuseid vaadata. Kas sõber on kohal või mitte? Kõik sõbrad „online“ staatusega asuvad erinimekirjas.

Suhted – siin on võimalik inimeseid lisada „Minu sõbrad“ nimekirjasse. Kui lisatakse inimene nimekirjasse, tuleb „sõbrale“ teade. Seal kirjutatud kes tahab teda oma sõbrale lisada. Kui ei taha enam inimesega suhelda, siis on võimalik inimest eemaldama nimekirjast.

Vestlused – Vkontakte’s on palju võimalused suhtlemisest. Suur osa suhtlemisest on isikukirjavahetus. Suhtlemisvajaduste rahuldamiseks võib kasutada kommenteerimine ja suhtlemine “seinal”. Sein – koht, kus võimalik sõnumit jätta, näiteks pühade puhul õnnitlemine.

Rühmad – võrgustiku kasutajad saavad erinevaid huvirühmad moodustada.On võimalus rühmasse sisse astuda ja välja minna. Rühmade teemad on erinevad. Teemade nimekiri ei ole piiratud.

Reputatsioon – selles sotsiaalses võrgustikus ei ole “reputatsioon” mõistet. Kasutajad saavad näiteks fotod hindma.

Jagamine – on võimalik teisetle inimestele anda erinevaid failid, fotod, linkid. Mõned kasutajad mängivad sotsiaalses võrgustikus ja tahavad oma sõpradega mängu jagada.

воскресенье, 25 сентября 2011 г.

Võrgukogukonnad

Võrgukogukonna analüüsiks valin võrgukogukond – “Vkontakte”. “Vkontakte” on üks tuntud võrgukogukond, mis pakkub võimalus kiire ja tänapäevase suhtlemiseks.

Tehnoloogiline areng: vkontakte alustas oma arengut 2006 aastal. Esimene versioon oli suletud kõigile soovijale, kuid üliõpilased võiksid enda registreerida. Selle aasta lõppus avati vaba võimalust registreerimise jaoks. Praegu see on suur võrgukogukond, kus saab inimeseid otsida, suhelda, kommenteerida jne.

Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid: siin on võimalus valida parameetreid, teha muudatuseid oma profiilis, lisada fotod.

Ajatu aeg: Selle kogukonna eesmärk - suhtlemine ja sõprus. Suhtlemise põhiosa on kommenteerimine. Vkontakte on peamiselt venekeelne võrgukogukond, kuid inimesed võivad suhelda võõrkeeles. On võimalik ka suhelda ööpäeva läbi.

Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus : Vkontakte`s on palju võimalused, et suhtlemisvajaduse rahuldama. Suur osa suhtlemisest on isikukirjavahetus. Viimasel ajal on populaarne kommentaaride abil suhtlemine.

Palju vaba aega, mida sisustada: Selles kohas on võimalik otsida video ja muusika failid, sealhulgas mängida.

Vajadus "millegi tõelise" järele, olgu või näilise: mõned inimesed tahaksid otsida inimeseid ühise huviga, kellega võib olla nad üldse ei taha kohtuda. Paljud inimesed tahaksid kokkuda teiste inimestega ja kasutades selle võrgukogukonna see on täiesti võimalik.

Vahel ka otsene altruism: mõned inimesed teevad huvirühmad, kus on võimalik aidata teistele. Osalejad arutlevad probleemid, annavad nõu teistele ja lihtsalt rõõmu sõpradega jagavad.